Mõnikord on tunne, et päkapiku hiilguse ajad on juba möödas. Celene pole skauditeenistuse kuude jooksul palju kogenud ning tema senised missioonid on olnud nii lihtsad ja rahulikud, et isegi laps võiks neid ette võtta.
Mahajäetud metsas seiklemine kõlas juba algusest peale pisut põnevamalt. Kuid mida sügavamale minna, seda rohkem on mets üllatusi pakkuda ja peagi võib silmitsi seista millegi palju ohtlikumaga kui paar hirmunud looma.
Midagi on käärimas loori taga, seal on jälgi ja jälgi, mida need maad on näinud alles sajandeid tagasi. Mida Celene teeb, kui võimaliku seikluse puhas põnevus muutub tema inimeste turvalisuse pärast tõeliseks mureks?