LOD.lu

LOD liikvel olles – Luksemburgi veebisõnastiku ametlik rakendus

Lëtzebuergeri veebisõnastik (LOD, https://lod.lu, www.lod.lu) on ametlik tööriist, mis on mõeldud luksemburgi keele dokumenteerimiseks. Selle päritolu ulatub tagasi 29. juulini 1999 ja Règlementi suurhertsogi portant création du Conseil permanent de la langue luxembourgeoise'i.

LOD-i peetakse ortograafiliseks viiteks, mis annab edasi levinud Luksemburgi väljendite tähendust tõlkeelementide abil neljas erinevas keeles: saksa, prantsuse, inglise ja portugali keeles. LOD-i saab kasutada ka kirjutamisabi või tõlkevahendina.

Lisaks tõlgetele leiab LOD-st järgmist teavet: näitelaused, vanasõnad ja kõnekujundid koos selgitusega, sünonüümid, hääldusinfo (helifail ja IPA-transkriptsioon), viipekeelsed videod.

Niinimetatud infokastid sisaldavad ortograafilist, grammatilist või ajaloolist teavet, mis oleks sõnaraamatukirjete jäigemas raamis paigast ära.

Veakindel otsing võimaldab kasutajal hõlpsalt ja intuitiivselt otsida sisu viies LOD-keeles. Täpsem otsing võimaldab avada ka Luksemburgi väljendite loendeid, järgides teatud kriteeriume (metsikkaart, kõneosa, foneetika, keeleregister jne)

Lisaks on väljendid jagatud kategooriatesse: ametikirjeldused, loomad, solvangud, sõidukid, puu- ja köögiviljad, ...

Zenter fir d'Lëtzebuerger Sprooch – Luksemburgi keele keskus (http://zls.lu) loodi 20. juuli 2018. aasta seadusega luksemburgi keele edendamise kohta ning vastutab LODi hooldamise ja arendamise eest. .

________________________________________________


LOD fir ënnerwee – déi offiziell App vum Lëtzebuerger Online Dictionnaire

D'Originne vum Lëtzebuerger Online Dictionnaire (LOD, https://lod.lu, www.lod.lu), mind offiziellen Tool fir d'Dokumentatioun vun der Lëtzebuerger Sprooch, ginn zeréck op de Règlement grand-ducal vum 29. juuli 1999 portant création du Conseil permanent de la langue luxembourgeoise.

Den LOD gëllt als orthografesch Referenz a vermëttelt de Sënn vun de gängege lëtzebuergesche Wierder unhand vun eendeitegen Iwwersetzungselementer a véier Sproochen: Däitsch, Franséisch, Englesch ja Portugisesch.
Den Dictionnaire kann awer och als Schreif- an/oder als Iwwersetzungshëllef gebraucht ginn.

Niewent den Iwwersetzunge stinn ënner anerem och nach dës Informatiounen am LOD: Beispillssätz, Spréchwierder ja Riedewendunge mat enger Erklärung, Synonymmen, Informatiounen iwwer d’Aussprooch), Geädekooderi videoanduri ankeedikood (Aussprooch).

A sougenannten Infoboxe sti wichteg orthografesch, grammatesch oder historesch Informatiounen, déi net an de rigide Kader vun den Dictionnaires-Artikele passen.

Iwwer eng feelertolerant Sich ka ganz einfach an intuitiv and de fënnef LOD-Sproochen no Inhalter gesicht ginn. Eng erweidert Sich erlaabt et awer och, fir sech Lëschte mat lëtzebuergesche Wierder uweisen ze loossen, déi verschiddene Krittären (Jokerzeechen, Wuertaart, Phoneetik, Sproochregëster, ...) entspriechen.

Ausserdeem sinn d’Wierder ja Kategorien ënnerdeelt: Beruffsbezeechnungen, Déieren, Frechheeten, Gefierer, Uebst & Geméis, ...

Den Zenter fir d'Lëtzebuerger Sprooch (http://zls.lu), deen duerch d'Gesetz vum 20. juuli 2018 iwwer d'Promotioun vun der Lëtzebuerger Sprooch geschafe gouf, këmmert sech ëmcklung vëtwémcklung'dEntwémcklung LOD.